Jäätmekütused panustavad keskkonnahoidu
Kui 2005. aastal kasutas Kunda tsemenditehas klinkripõletuseks üle 260 000 tonni põlevkivi, siis tänaseks kasutatakse taastumatut maavara 100 000 tonni võrra vähem.
«Tsemendi tootmiseks vajaliku keemilise koostisega põlevkivi asub vaid Sõmeru vallas, see on ka põhjuseks, miks meie karjäär on Ubja külas," ütleb ASi Kunda Nordic Tsement arendusdirektor Riho Iskül, Ta lisab, et Ubja karjääri põlevkivi on oma energiatootlu-selt madalaim kasutuselolev põlevkivi - mäemassi energiatoot-lus jääb alla tarbevaru alampiirile 2600 kcal/kg ehk riigi mõistes me väärindame materjali, mille osas puudus kasutusotstarve.
Ubjas on väike karjäär, kus tööesi on vaid 16 meetri laiune. «Korraga on avatud karjääris kaevandamiseks 16 meetri laiune ala, põlevkivi asub 4-7 meetri sügavusel. Koos kaevandamisega teeme kohe ka kaeveala korrastamist, täites uuest kaevealast võetud pinnasega eelmise," selgitab Iskül.
Selline tehnoloogia võimaldab kiiremini rekultiveerida kaeveala, kuhu järjest istutatakse peale metsa. „Kui kohalikud elanikud tulid karjääri metsa istutustalgu-tele, küsiti, et millises otsas peab istutama - polnud eristatav veel kasutamata ja juba taastatud kaeveala," lisab ta.
Kuna tegu on hinnalise põlevkiviga, mida mujal pole, on oluline selle võimalikult tulemuslikum ärakasutamine. Tundub ehk uskumatuna, kuid ära kasutatakse kogu geoloogiline varu, mis tähendab, et rikastusjäätmeid ei teki. Kõik, mis maapõuest on võetud, läheb ahju ning tuhk, mis tekib põlevkivi põlemisel, on juba toodang.
„Me oleme väike põlevkivi kaevandav ja kasutav ettevõte ning see võimaldab saavutada seda, milleni pole veel jõudnud ükski teine samalaadne tehas - meie jäätmebilanss on 60 000 tonniga miinuses. See tähendab, et ostame Narva soojuselektrijaamast aastas sellise koguse tuhka, mida on vaja klinkri tootmiseks," ütleb Iskül. Ta lisab, et kuna tehas suudab kaevandatava põlevkivi ja lubjakivi peaaegu l00protsendiliselt ära kasutada, teeb see asjaolu Kunda Nordic Tsemendist kõige suurema efektiivsusega ettevõtte Eestis nende maavarade kasutamisel.
Et veelgi oma rohelist jalajälge vähendada; alustas Kunda tsemenditehas juba aastal 2000 esimeste katsetustega fossiilsete kütuste asendamisel jäätmekü-tustega.
Eesmärgiks on maavara kokkuhoid
Kui 2005. aastal kasutas Kunda tsemenditehas klinkripõletuseks üle 260 000 tonni põlevkivi, siis tänaseks kasutataksetaastumatut maavara 100 000 tonni võrra vähem.
Tsemendiklinkri põletamisel Kundas on põhiliseks kütuseks põlevkivi, millele lisatakse vajalikul hulgal kivisütt. Eeltöödeldud jäätmete kasutamisel lisakü-tusena klinkripõletusel toimub samal ajal jäätmete energiaallika ja materjalina taaskasutamine, millist protsessi tsemenditööstu-ses nimetatakse koostöötlemiseks. „Koostöötlemine on niivõrd uus ja innovaatiline jäätmete taaskasutus-viis, et terminit pole veel seadusandluses ja selle kirjeldamiseks puudub võimalus Euroopa Liidu jäätmearuandluses," märgib Kalle Kikas, ASi Kunda Nordic Tsement keskkonnajuht.
Uuenduslik käitlusviis säästab taastumatuid loodusvarasid nagu põlevkivi, vähendab kasvuhoonegaaside heidet, kasutab nii sisendmaterjali kui kajäätmetes sisalduva energia ära toote valmistamiseks. Seejuures on oluline, et uusi jäätmeid protsess juurde ei tekita, sest kõik jäägid osalevad toote valmimises.
Alternatiivkütuste kasutus kasvab
Kiire arengu tulemusena on Euroopa riikides jõudnud aiternatiivkütuste kasutus 30% ületavale tasemele. Kikas ütleb, et Kunda Nordic Tsemendi tootmisosakonnas on aiternatiivkütuste kasutamine kasvanud kolmandat aastat järjest, mille tulemusena koostööt-lemisest saadud soojusenergia osa katab tänaseks ühe kolmandiku klinkriahjude soojusenergiavajadusest.
,,2013. aastal põletas meie tootmisosakond üle 71000 tonni altematiivkütuseid. Koostöödeldud 57 000 tonnist prügikütustest oli ligi 95% toodetud Eesti jäätmetest. Selline märkimisväärne jäätmete kütusena kasutuse kasv on saanud võimalikuks Kunda Nordic Tsemendi koostööle Eesti jäätme-käitlusettevõtetega, kes on pidevalt suurendanud tarnemahtu oma jäätmete eeltöötlemisele spetsialiseerunud tehastest," selgitab ta. Kunda tsemenditehase suurimateks tarnepartneriteks on täna Ragn-Sells ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. „Me jätkame ka edaspidi koostööd jäätmekäitlejatega kütuste kvaliteedi tõstmise eesmärgil, olles partnerid EJKL Kompetent-sikeskuse klastriprojektis. HeidelbergCementi Põhja-Euroopa äripiirkonna ettevõttena jätkub arendustöö koos oma väliskolleegidega tsemenditootmise keskkonnamõju jätkuva vähendamise eesmärgil," ütleb Kikas.
Eesti Päevaleht
Erileht Põlevkivileht