150 aastat Kunda tsementi

Täna, 21. oktoobril täitub tsemenditööstuse rajamisest Kundas ja Eestis 150 aastat. Nii pikka ajalugu on ette näidata vaid vähestel Eesti tööstusharudel. 

Rahvasuus liigub legend, et Kunda võlgneb tsemenditehase eest tänu muttidele ning toonase mõisahärra John Girard de Soucantoni uudishimule. Nimelt olla mõisahärra juurelnud Kunda mõisa heinamaal jalutuskäiku tehes, miks pole sealsed mutimullahunnikud heledad. Mõisahärra saatis mullaproovi Tartu Ülikooli geoloog Carl Friedrich Schmidti laboratooriumi, kus tuvastati, et tegemist on tsemendi tootmiseks sobiliku lubjakivimergliga.

Vabriku rajamiseks asus Kunda väga soodsas kohas. Läheduses oli tugeva langusega jõgi, mille energiat sai selle tõkestamise teel kasutada vabriku jõuallikana ning nii Kunda sadam kui ka just valminud Balti raudtee pakkusid soodsat transpordivõimalust. Nii käis mõisahärra Soucanton ringi tsemendivabriku rajamise ideega ning  võitis enda poole teisigi asjahuvilisi. 1869. aastal kutsus Soucanton Kundasse keemik Victor Lieveni, kes oli oma varasemate teaduslike tööde eest keraamikatööstuse alal tuntuse saanud. Pärast mitmeid nõupidamisi otsustati Kunda jõe kaldale rajada vabrik portlandtsemendi tootmiseks. 

Tsemendivabriku haldamiseks moodustati 21. oktoobril 1870. aastal 90 000hõberublase algkapitaliga aktsiaselts, millest 60 000 kuulus perekond Girardile.  Nii vabriku ehitamine kui juhatamine usaldati Victor Lievenile. Esimene katseline partii – kolm tonni tsementi – valmistati juba 1871. aastal. Täisvõimsusel hakkas tehas tööle 1872. aasta aprillis. 

150. aasta jooksul on Kundasse rajatud kokku neli tsemenditehast, neist viimases, ASile Kunda Nordic Tsement kuuluvas tehases toodetakse tsementi ka praegu.
Kunda Nordic Tsement tähistab ümmarguse verstpostini jõudmist  ühise tordisöömisega. 

Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein:
„Kui koroonaviiruse levikust tingitud olukord võimaldab, siis suuremalt tähistame juubelit koos töötajate, klientide ja koostööpartneritega järgmisel aastal. Siinkohal soovin ettevõtte nimel tänada kõiki praeguseid ja endiseid töötajaid, kliente ja koostööpartnereid meeldiva koostöö eest.“

Tsemenditööstuse põnevast ajaloost loe pikemalt Uno Trummi, Tiiu Raju ja Paavo Kanguri sulest ilmunud raamatust „Kunda tsement -140“. Raamatut saab osta Kunda tsemendimuuseumist. Lisaks toimuvad Kunda tsemendimuuseumis tsemenditehase 150. aastapäeva puhul põnevad loengud (loengute algus on kl 18.00 ja sissepääs on prii):

  • 29. oktoobril räägib ja arutleb kohalik ajaloolane Uno Trumm teemal “Mõisatööstuse kujunemine”. 
  • 5. novembril teeb Elle-Mari Talivee ülevaate tööstustemaatikast eesti ilukirjanduses. 

 

Loengutele lisaks saab tsemendimuuseumis külastada püsinäitust.

 

Loe lisaks

John Girard de Soucanton. John Girard de Soucanton

Esimene tsemenditehas.

Teine tehas.

Kolmas tehas.

Tsemenditehas.