Tuhk sobib teekatteks ja kaevanduste täitmiseks
Aprillis asub Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam uude ametisse Ida-Virumaal, et leida järgmise viie aastaga tulus kasutus seni kasutult mäkke kuhjatavatele miljonitele tonnidele elektri- ja õlitööstuses tekkivale põlevkivituhale.
«Eesti Energial pole kavas ise ühtegi uut tehast või seadet rajada, küll aga hakkame läbi viima uuringuid ja katseid, et tuhale senisest suuremat kasutusala leida,» ütles Heinam. «Näiteks me müüme praegu uue kasutusalana põlevkivituhka Venemaale gaasi puuraukude täitmiseks, sest tegemist on tsemendiga väga sarnaste omadustega ainega.»
Samuti kaalub Eesti Energia võimalust hakata põlevkivituhaga täitma tegevuse lõpetanud kaevanduste käikusid, sest veega kokku puutudes tuhk kivistub ning hoiab ära kaevanduse lagede võimaliku kokkuvarisemise. Praegu läheb kolmandik põlevkivist kaduma, sest see jäetakse hiiglaslike sammastena välja kaevandamata, et hoida üleval kaevanduse lagesid.
Kuus miljonit tonni tuhka
Narva elektrijaamades tekib aastas ligi kuus miljonit tonni põlevkivituhka, mis ehitustööstuses värskelt kasutusele võetuna kujutab endast väärtuslikku toorainet, kuid mäkke puistatuna muutub kasutuks jäätmeks.
Teedeehitajate hinnangul saaks nõukogude ajal ulatuslikult teedeehituses kasutatud põlevkivituhka taas asfaldi aluskihtidesse lisada, sest tänapäevane tehnoloogia võimaldab saavutada varasemast kvaliteetsemat tulemust. Põlevkivituha kasutamisest asfaldialuse stabiliseeriva kihi rajamisel loobuti kunagi, sest teesse tekkisid põikipraod. «Arvati, et pragude tekkimine tuleb tuha omadustest, sest varasem tehnoloogia ei võimaldanud aluskihi koostisosi täpselt doseerida,» rääkis tee-ehitusfirma TREV-2 projektijuht Heino Väli. «Nüüdseks on selgunud, et segades põlevkivituhka vana asfaldi ja bituumeniga, saame samaväärse tulemuse kui Soomest imporditava graniitkillustikuga.»
Tuha kasutuselevõtmine teede ehitamisel sõltub maanteeameti otsustest. «Sõltuvalt parasjagu mängu juhtivatest ametnikest eelistatakse kas imporditavat graniitkillustikku või siis kohalikke materjale,» lisas Väli.
Praegu kulub kogu Eesti teedeehituses põlevkivituhka vaid tuhat tonni hüdraulilise teesideaine ühe komponendina. Maanteeamet on koostöös Eesti Energiaga asunud Ida-Virumaale rajama teede katselõike, et selgitada võimalusi selle tooraine ulatuslikumaks kasutamiseks. «Põlevkivi aherainet on meie teedeehituses kasutatud aastakümneid, kuid taasiseseisvumise järel enam eriti mitte,» rääkis maanteeameti teede arenguosakonna juhataja asetäitja Taavi Tõnts. «Esialgse kogemuse põhjal võiks öelda, et tsemendi või bituumeniga stabiliseerides võib saada nõrgast kivist piisavalt tugeva materjali, kuid eks käimasolevad uuringud annavad täpsema vastuse.
Tarvis uut retsepti
Esialgsete katsetuste põhjal sobib teedeehituseks kõige paremini just peenem tuhk, mida aga tekib ka kõige vähem. «Enamik tuhka on jäme koldetuhk – selle sidumisvõime on minimaalne, lisaks sisaldab see enamasti ka kahjulikke aineid,» lisas Tõnts.
Uute põlevkivi energiaplokkide valmimise järel peab Kunda Nordic Tsement leidma uue retsepti populaarsele portlandtsemendile, mille oluliseks koostisosaks on vanade energiaplokkide korstnatest kogutav peenike tuhk. «Praegu toodetav tsement on välja töötatud vanadest kateldest pärit tuha kasutamiseks, kuid need katlad suletakse varsti,» selgitas Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein. «Seepärast otsime Tallinna Tehnikaülikooli abiga lahendust, kuidas oleks võimalik kasutada uute energiaplokkide tuhka, mille koostis erineb seni kasutatust.»
Põlevkivituha kasutamisel on Einsteini sõnul tsemenditööstusele esmatähtis taaskasutuse põhimõte, sest see võimaldab märkimisväärses osas asendada suure energiakulukusega tsemendi toorainet klinkrit. Kunda tsemendivabrik ostab igal aastal Narva elektrijaamadest ligi 60 000 tonni põlevkivituhka.
Ahtmes Silbeti ehitusplokitehase ostnud VKG otsib lahendust, kuidas hakata tulevikus kasutama oma enda õlitööstuse Petroteri tehaste jäätmena tekkivat tuhka. «Ostame praegu kogu oma tooraine Narva elektrijaamast,» lausus müüriplokke tootva VKG Plokk juhatuse liige Jaak Saar. «Erinevate põlevkivitehnoloogiatega tekkivad tuhad on erinevad ning meile sobib kõige paremini just elektri tootmisel filtritesse kogunev tuhk.»
Postimees