Kaldapääsukeste elupaikade majandamise kava
Kaldapääsukeste arv Eestis väheneb koos nende järskudel jõekallastel asuvate looduslike elupaikade kadumisega. 2016. aastal alustas Kunda Nordic Tsement koostööd BirdLife Internationali ja Eesti Ornitoloogiaühinguga, et teha kindlaks, kui palju on Eestis kaldapääsukesi ja millised on nende elupaigad. Algatati uurimisprojekt, mille tulemusena selgus, et 75,3% kolooniaid asub inimtekkelistes ja 24,7% looduslikes elupaikades.
Kuna enamik kaldapääsukeste kolooniaid asub karjäärides, vajavad kaevandajad rohkem informatsiooni, kuidas sellistes ohustatud elupaikades majandustegevuse mõju minimeerida. Eesti Ornitoloogiaühing koostas Kunda Nordic Tsemendi karjääridele kaldapääsukeste elupaikade majandamise kava. Lisaks töötas Eesti Ornitoloogiaühing välja juhendi "Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel", mis on suunatud kõigile mäetööstus-ja ehitusettevõtjatele.
Kaldapääsukeste elupaikade majandamise kava ja juhendi rakendamisel ennetatakse lindude pesitsemist neis karjääriosades, mis on aktiivses majanduslikus kasutuses ja luuakse lindudele asenduseks pesitsustingimusi kesksest töötsoonist eemale jäävates karjääriosades.
Kaldapääsukeste elupaikade majandamise kava ja juhend mäetööstuse-ja ehitusettevõtjatele valmis projekti „Sand martin conservation in Estonian quarries“ raames. Juhendi ja kava koostas Liis Keerberg Eesti Ornitoloogiaühingust. Projekti rahastasid BirdLife International, HeidelbergCement Group, AS Kunda Nordic Tsement ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Allalaaditavad failid
Kaldapääsuke.
Liis Keerberg Eesti Ornitoloogiaühingust. Liis Keerberg, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist.
Kaldapääsuke.
Kaldapääsukesed Lõuna-Aru karjääris. Kaldapääsukeste koloonia Aru-Lõuna karjääri moreenjärsakus.
Kaldapääsuke.
Liis Keerberg Eesti Ornitoloogiaühingust. Liis Keerberg, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist.
Kaldapääsuke.
Kaldapääsukesed Lõuna-Aru karjääris. Kaldapääsukeste koloonia Aru-Lõuna karjääri moreenjärsakus.