Kaltsiumita ei saa põldu pidada – kuidas Kunda lubiväetis aitab põllumeestel kasvatada saaki ja säästa keskkonda

Eesti põllumehed seisavad silmitsi tõsise väljakutsega – happelised mullad piiravad taimede kasvu, vähendavad saagikust ning soodustavad toitainete leostumist.

„Heidelberg Materialsis usume, et lahendus peitub teaduspõhises lähenemises ja kohalikes ressurssides. Seetõttu oleme Kundas välja töötanud lubjakivi sõelumisjääkidest valmistatud väetise, mis aitab taastada mulla tasakaalu ja toetab kestlikku põllumajandust,“ ütleb Heidelberg Materials Kunda mäetööde ja transpordi osakonna juht Allar Aamer. 

Teadus kinnitab: kaltsium on mulla tervise alus

Valli Loide, Maaelu Teadmuskeskuse vanemteaduri sõnutsi on kaltsium põllumuldade viljakuse ja taimede tervise seisukohalt asendamatu. Kui mullas napib kaltsiumi, muutub see happeliseks ning sellises keskkonnas muutub alumiinium taimedele mürgiseks, kahjustades juuri ja takistades vee ning toitainete omastamist. Selle tulemusel jäävad taimed kiduraks, saagikus väheneb ning vesi ja toitained ei jõua taimedeni või leostuvad hoopis keskkonda. Kaltsiumi lisamine aitab neutraliseerida mulla happelisust, parandab juurte arengut ning võimaldab taimedel paremini omastada kõiki vajalikke toitaineid. Seetõttu on lupjamine oluline samm, mis loob põllule tugeva vundamendi ja aitab vältida olukorda, kus väetised ei anna soovitud tulemust või võivad hoopis keskkonda ohustada. Valli Loide sõnul vajab Eesti põllumajandus igal aastal 240–290 tuhat tonni kaltsiumkarbonaati (CaCO3), kuid tegelik kasutus jääb sellest kaugele maha.

Kliendikogemused põldude lupjamisel

Argo Kukk, Agri Haus OÜ tegevjuht, on agronoomina ja tegevjuhina töötanud üle 25 aasta mitmetes ettevõtetes, sealhulgas Tartu Agro AS-is, Viljatootja OÜ-s ja Ühinenud Farmid AS-is. Tema kogemus põldude lupjamisega ulatub sama kaugele kui tema karjäär. Viimased kümme aastat on ta pakkunud lupjamise teenust, viimased kolm aastat oma ettevõtte Agri Haus OÜ kaudu.

„Lubja tarne määrab täna ära põllumeeste asukoht, sest transpordikulu moodustab pool lupjamise hinnast,“ selgitab Kukk. Ta lisab, et koostöö Heidelberg Materialsiga on olnud väga sujuv: „Kõik toimib kiiresti ja täpselt – olen selle poolega väga rahul.“

Kukk on soovitanud Kunda lubjakivi ka teistele, sest toode on tema sõnul „ilus, ühtlane ja peenike“, mis tagab hea laotatavuse ja suurepärase reaktiivsuse mullas. 

Lubiväetiste roll Eesti muldade puhul on väga tähtis – piisav kaltsiumisisaldus mullas tagab taimedele oluliste põhiliste toitainete – NPK (lämmastik, fosfor ja kaalium) – tõhusa omastamise, mis omakorda tagab korraliku ja kvaliteetse saagi. Põllu pH üle 6 on hädavajalik eriti teraviljade, nagu oder ja nisu ning rapsi, herne ja oa kasvatamisel, samuti karjamaadel ja heinamaadel ja liblikõieliste segude puhul, mis on veisekarjadele oluline sööt.

Ta rõhutab, et lupjamine on üks olulisemaid tegureid, miks Eesti piimatootmine lehma kohta ületab 11 000 liitrit ning viljakasvatajad saavutavad stabiilseid saake ka keerulistes ilmastikuoludes. „Kui põllu pH on madal, ei toimu väetiste omastamist ning taimekasvatus muutub majanduslikult mõttetuks,“ võtab Kukk kokku.

Lubiväetise kasutamine on kui vundamendi ladumine,

ütleb Matis Kajaste, Baltic Agro AS-i põllumajandusteenuste ja rendi müügiesindaja.

Tema sõnul on koostöö Heidelberg Materials Kundaga olnud kiire ja täpne ning Kunda Aru-Lõuna karjääri lubjakivi kvaliteet vastab ootustele. „Meil on head kogemused kauba kättesaadavusega – isegi nädalavahetustel,“ lisab ta. Kajaste rõhutab, et lupjamise edukus sõltub eelkõige materjali kvaliteedist ja selle õigest ajastusest – Kunda toode vastab neile tingimustele.

Kunda lubiväetis – kuidas jääkmaterjalist sünnib tõhus põllumajandusväetis

Pärast tsemenditootmise põhitoorme klinkri tootmise lõpetamist Kunda tsemenditehases 2020. aastal jäi tootmisprotsessist alles märkimisväärne kogus 0–4 mm fraktsiooniga lubjakivi sõelmeid. Koostöös Heidelberg Materialsi materjalide kompetentsikeskuse, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ning seadmetootja Apecoga arendati välja uus sõelumistehnoloogia, mis võimaldab toota peenemat, 0–2 mm fraktsiooniga lubjakivitolmu – sobivat materjali põldude lupjamiseks. Toode on ametlikult registreeritud väetisena ning laboritestid on kinnitanud selle tõhusust.

„Uue tehnoloogia kasutuselevõtuga suudame väärindada kuni 80% lubjakivi sõelmetest. Tegemist on selge näitega ringmajanduse toimimisest – seni kasutamata jääkmaterjal saab uue otstarbe põllumajanduses,“ selgitab Allar Aamer.

Soovid oma põldudele tugevat vundamenti? 

Võta ühendust meie müügiosakonnaga!
 

Loe lisaks:

Faktid lupjamise olukorrast Eestis – Valli Loide, Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadur