Killustiku purustussõlm on nüüd ressursitõhusam
Aru-Lõuna lubjakivikarjääris olev Metso purustus-sorteerimissõlm läbis põhjaliku uuenduskuuri. Suurenes tootlikkus, paranes killustike kvaliteet ning kogu sõlme töö on nüüd paindlikum ja ressursitõhusam. Investeeringut toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Aru-Lõuna lubjakivikarjääri paigaldatud kolmeastmeline purustus-ja sorteerimissõlm on üle 10 aasta tublit tööd teinud ning vajas kaasajastamist. Kuna ka purusti liisinguperiood oli lõppemas, siis oli ettevõte valiku ees, kas soetada uus purusti või kaasajastada olemasolevat nii, et see oleks ressursitõhusam.
„ Et leida hea lahendus tulid meile appi kontserni Heidelberg Materials materjalide pädevuskeskuse spetsialistid. Vaatasime koos seadmete olukorra üle ning jõudsime järeldusele, et Metso sõlm on väga heas seisukorras ja hästi hooldatud. Seetõttu pidasime mõistlikuks uue purusti soetamise asemel olemasolevat kaasajastada ning ressursitõhusamaks muuta,“ selgitab Kuna Nordic Tsemendi mäe-ja transpordiosakonna juhataja Allar Aamer.
Purustus-sorteerimissõlme kaasajastamise kulude osaliseks rahastuseks otsustas ettevõte taotleda finantstoetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse meetmest „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursi-juhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“. Toetusmeetme taotluse koostamisel abistas ettevõtet konsultatsioonifirma Energex. 2020. aastal sai Kunda Nordic Tsement oma taotlusele positiivse otsuse, millega kinnitati 25% purustussõlme kulude katmine Euroopa Regionaalarengu Fondist.
„Pärast rahastusotsust tuli meil vajalikud tööd tähtsuse ja investeeringu järgi etappidesse seada,“ kirjeldab tööprotsessi Allar Aamer. „Esimesena soetasime Binder-tüüpi sõela, et see olemasolevasse süsteemi integreerida. Sõela koos kahe konveierlindiga projekteeris ja ehitas meile OÜ Apeco Group. Uus sõel võimaldab 0-4 millimeetrise fraktsiooni sõeluda väärtuslikemateks toodeteks, s.o 0-2 ja 2-5 millimeetristeks fraktsioonideks. Need tooted leiavad eraldiseisvalt rohkem kasutust: 0-2 millimeetrist fraktsiooni kasutatakse põllumajanduses põldude lupjamiseks väetisena ja 2-5 millimeetrist fraktsiooni kasutatakse ehituses. Õiges vahekorras kokku segades sobivad need fraktsioonid ka asfalditootmisesse paremini, nii saab peenosise sisaldust reguleerida vastavalt kliendi soovile,“ selgitab Aamer.
Järgmises etapis vahetati välja GP-tüüpi kolmanda astme purusti HP-tüüpi purusti vastu. Lisaks ehitati purusti ühtlaseks täitmiseks juurde silo ning vajalikud konveierlindid ning sõela jaotuskolu, et kogu tootmisprotsess oleks paindlikum. Uus üksus alustas tööd käesoleva aasta septembri lõpus.
„Purustussõlmel on suurem tootlikkus, killustikel on parem kvaliteet ja kogu sõlme töö on paindlikum. Kui HP koonuspurusti on tänu silole ühtlaselt täidetud, siis killustiku terastikuline koostis on hoopis parem, mis sobib paremini klientidele. Kuna uue lahendusega sai ümber ehitatud ka sõelast väljuv jaotuskolu, siis kogu tootmisprotsess on paindlikum, sest nüüd saame vajadusel kolmanda astme välja lülitada. Väljalülitus on kasulik siis, kui toodame tsemenditoormeks vajalikku kivi, mille puhul pole materjali füüsikalis-mehaanilised omadused olulised ja kvaliteedi määrab ainult kivi keemia. Paindlikkus annab meile hetkel päris suure võidu elektri kokkuhoiu mõttes. Samuti on meil nüüd võimalik ilmastikuoludest lähtuvalt valida, millist materjali toodame - kas killustiku või tsemenditooret,“ tõdeb rahulolevalt Allar Aamer.
