Kunda Nordic Tsemendi keskkonnapäeval oli fookuses betooni elutsükkel
AS Kunda Nordic Tsement pidas kolmapäeval, 24. mail kolmekümnendat keskkonnapäeva, mis keskendus betooni elutsüklile ning merereostustõrje võimekusele Eesti Vabariigis.
HeidelbergCement Northern Europe, kuhu kuulub ka Kunda Nordic Tsement, on 2030. aastaks loonud visiooni viia betooni CO2 - jalajälg nulli. Eesmärgi saavutamine põhineb viiel komponendil: karboniseerumine, uued tsemendiliigid, alternatiivkütuse kasutamine, energiatõhusus ja süsinikdioksiidi sidumine.
Keskkonnapäevast võtsid osa nii riigi-kui ka kohaliku omavalitsuse esindajad, teadus-ja haridustegelased ning ettevõtjad.
Päeva juhatas sisse Kunda Nordic Tsemendi haldusdirektor Arvo Vainlo, kes meenutas aastat 1993, kui toimus esimene ettevõtte keskkonnapäev. Esimese keskkonnapäeva peateemaks oli ulatusliku tolmusaaste vähendamine Kunda linnas.
Ettevõtte hetkeseisust ja lähituleviku väljavaadetest rääkis Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein, kes ühtlasi andis ülevaate lõpusirgel olevast keskkonnaprojektist, mille tulemusel suureneb energiatõhusus tootmises, luuakse väävliheitmete vähendamise süsteem ning täiendatakse tsemendijahvatamise tootmisliini, mille tulemusel väheneb tekkivate jäätmete hulk. „Meil on hea meel, et projekti aitas kaasfinantseerida Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus enam kui ühe miljoni euroga. Kaasfinantseering tagab selle, et ettevõtte keskkonnanäitajad hakkavad olema paremad, kui hiljuti kehtima hakanud heitenormid ette näevad,“ sõnas Einstein. Kokku investeeritakse keskkonnaprojekti 4,8 miljonit eurot.
Politsei- ja Piirivalveameti reostustõrje vanemspetsialist Tauno Mettis rääkis merereostustõrje võimekusest Eesti Vabariigis ning andis ülevaate päev varem Kunda sadamas toimunud rahvusvahelisest reostustõrje õppusest “Puhas meri 2017”. Lisaks Einsteinile ja Mettisele said sõna veel Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola, HeidelbergCementi Põhja-Euroopa piirkonna alternatiivkütuste äriliini direktor ja jätkusuutlikkuse eest vastutaja Per Brevik ning Kunda Nordic Tsemendi keskkonnajuht Kalle Kikas. Rääkides süsinikuheite vähendamisest klinkritootmisprotsessis selgitas Kalle Kikas, et tsementisisaldavates toodetes algab koheselt vastupidine süsinikusidumise protsess nimega karboniseerumine, mille mõju heiteseires jäetakse arvestamata. Viimaste teadusuuringute andmetel seob karboniseerimine 44% lubjakivi lagunemisel vabanenud süsihappegaasist, mis on võrdne ligi veerandiga maakera metsade poolt neelatavast kogusest.
Keskkonnapäev kulmineerus elava paneeldiskussiooniga betoonist ja selle kasutusvõimaluste laiendamisest teede-ja elamuehituses. Paneeldiskussioonis osalesid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Jüri Truusa, TTÜ ehitustehnoloogia õppetooli emeriitdotsent Toomas Laur, tehnikateaduste doktor Priit Willbach, ASi Kunda Nordic Tsement arendusdirektor Riho Iskül ja Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. Diskussioonis rõhutati muu hulgas, et betoon on kohalik materjal ning 100% taaskasutatav. Samuti räägiti betoonteede kasutuselevõtu vajalikkusest, kuna Eesti teede kvaliteet on kehv. Näitena tõi Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola välja, et Eestis peavad betooniautod sõitma pooltühjalt, kuna meie teedel on kehtestatud ranged massipiirangud. Näiteks Rootsis saavad sõita veokid täismassiga kuni 90 tonni, meil aga kuni 40 tonni.
Lisaks ettekannetele said keskkonnapäeval osalejad nautida looduse Aasta Foto 2017 konkursil auhinnatud fotode näitust. Üritusel osalejatele jagati Kunda Nordic Tsemendi jätkusuutlikkuse aruannet, mis on avaldatud ka ettevõtte kodulehel www.knc.ee.