Õhk suurtöösturitele liiga kalliks ei lähe
Eesti juhtimisel leppisid Euroopa riigid kokku selles, kuidas näeb välja õhku paisatavate heitmegaaside turg pärast 2021. aastat. Ettevõtjatele teeb uus plaan rõõmu, ent samas ollakse skeptilised, kas uus kava suudab kergitada süsihappegaasi hinda, mis on finantskriisist saati olnud ülimadal.
Seni on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi üks peamisi nõrkusi olnud see, et kvoodi hind on väga madal. Tõsi, suvisest 5 euro tasemest on see pisut tõusnud ning praegu maksab tonni süsihappegaasi õhku paiskamise õigus umbes 7,6 eurot. Kuus-seitse aastat tagasi maksis kvoot 15-20 eurot tonn.
Hind sõltub lisaks kliimapoliitikale ka üldisest majanduslikust aktiivsusest, tehnoloogia ja taastuvenergia arengust ning energiatõhususe eesmärkide täitmisest, selgitas juulis Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Sutt. Hind kukkusid kivina just majanduskriisi ajal ning pärast seda. Siis tekkis turule heitkoguse ühikute ülejääk, mis hoiab hinda ikka madalal.
Siht hinnatõusule
Üldiselt leiavad poliitikud, et kvoodi hind peaks olema kopsakas, igal juhul praegusest kõrgem, et motiveerida ettevõtjaid kasutusele võtma uusi vähem saastavaid tehnoloogiaid, mitte lihtsalt formaalselt kvooti kokku ostma. Hinna tõstmine on ka äsja Eesti juhtimisel ELi ministrite vahel sõlmitud kokkuleppe üks põhilisi sihte.
“Kõrgema hinnaga kauplemisest saavad otsest kasu ka kauplemissüsteemis osalevad riigid, kellele laekub kauplemise tulu,” andis keskkonnaminister Siim Kiisler pressiteatega teada ja lisas, et Eestis on kvoodirahaga toetatud näiteks korterelamute energiasäästlikumaks muutmist ning väikeelamute taastuvenergialahendusi ja küttesüsteemide uuendamist.
Eesti kaugkütteturu suurtegija Fortumi juht Margo Külaots oli ministriga ühel meelel: kliimamuutuste leevendamiseks on vaja, et kvoodid suunaks oma hinna kaudu majandust. “Kas see kokkulepe on piisav, näitab aeg,” tõdes ta samas.
Ka teised kvootide suurtarbijad jäävad pigem skeptiliseks ja nendivad, et hinnad tõusevad siis, kui turg selleks valmis on. “Oleme arvamusel, et üldiselt tingib hinnataseme kõikumist ikkagi nõudluse-pakkumise vahekord ja tööstuse käekäik liidus,” tõdes Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse aseesimees Meelis Eldermann.
Ka suurde Heidelbergi kontserni kuuluva Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein ei usu, et uus kokkulepe süsihappegaasi hinda kõvasti tõstab.
Kasv tuleb siis, kui turg tahab
Et hinda paisutada, lepiti Eesti juhtimisel peetud kõnelustel kokku, et uue kvoodi turule lisandumine aeglustub. Aastal 2013 jagati kõikide liikmesriikide vahel proportsionaalselt laiali 1,7 miljardi tonni jagu kvooti, millest umbes pool läks tasuta ettevõtetele, ülejäänu müügiks riikidele. Seni on kogus vähenenud 1,74% aastas, ent uue kokkuleppe järgi hakkab see kahanema 2,2% jagu aastas.
Lisanduvast kvoodist suurem probleem on olnud see, et ettevõtete kontodel juba on hulganisti kvooti. Nimelt saavad tööstusfirmad ja soojatootjad osa vajaminevast kvoodist tasuta, et EList ja ühenduse kliimareeglitest väljaspool tegutsevate konkurentidega võrdsem positsioon tagada.
Kuna see määratakse pea kümnendiks ette, tähendas majanduskriis ka seda, et tööstustel jäi ühikuid massiliselt üle. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt rääkis juulikuus, et üle kogu Euroopa on kontodel kokku umbes 1,7 miljardi tonni eest kasutamata kvooti ehk umbes aastane varu. See survestab samuti hinda.
Varu võetakse vähemaks
Kvoodi maksumuse upitamiseks on juba praegu käigus niinimetatud turu stabiliseerimise reserv, millega võetakse liikmesriikidelt neile jaotatud kvooti proportsionaalselt ära, et viia pakkumise poole kaldu olev turg tagasi tasakaalu. Värske kava järgi saab stabiliseerimise süsteem kõvasti hoogu juurde ning juba järgmisest aastast muutub sinna liikuvate kvootide hulk kahekordseks.
Küll aga tõotab lepe head ettevõtjatele. “Esialgu paistab kokkuvõttes, et on leitud hea tasakaal ELi tööstuse konkurentsivõime ja keskkonnakaitse vahel,” rääkis Einstein.
Juulis, kui läbirääkimised uue kokkuleppe üle veel kestsid, rääkis Kunda Nordicu juht Äripäevale, et Euroopa äärealadel tegutsevad tootjad tahavad võrdset kohtlemist. Ta rääkis, et piiririikide tööstustel tuleb praegu konkureerida kvoodivabade maade toodanguga, mis lisab ohtu, et tootmine kolib lähedale piiri taha.
Ehkki kaupade liikumine on ELis vaba, ei jõua hinnamõju liidu keskele, ent lööb tugevalt piirialasid.
Suvel tõi Einstein esile, et Kunda tehas saab tasuta umbes 300 000 tonni jagu kvooti aastas. Tegelik vajadus oleks aga tema sõnul vähemalt kaks korda suurem, sest Vene turg on kaotatud - rubla kurss on kehv, lisaks veel idanaabri vastusanktsioonid Euroopa Liidu kaupadele. Selle tõttu vähendas tehas tootmist alla 50% küsitud kvoodist. Ka kvoot vähenes kohe poole peale, selgitas Einstein toona.
Nüüd on Kunda tehasel ning paljudel teistelgi Eesti tehastel põhjust rõõmustada, kuna süsinikulekke ohuga sektoritel läheb olukord veel hõlpsamaks. Eriti efektiivsed neist saavad kvoodi suisa tasuta. Süsinikulekke ohuga on hulk suursaastajatest sektoreid: põlevkiviõli, tsement, lubi, klaas, tellised, paber ja paberimass.
Suured saastajad saavad kvoodi tasuta
Suures mahus tasuta kvooti eraldatakse neile selleks, et vältida sääraste kolimist Euroopa Liidust välja. Kõik need sektorid saavad ka järgmisel perioodil ehk alates 2021. aastast suures mahus tasuta kvooti, nii nagu see on ka praegu.
Vähestel õnnelikel süsinikulekke ohuga tootjatel õnnestub aga kvooti saada suisa ilma rahata. Selleks peab tootmine olema võimalikult efektiivne. “ELi tööstussektoris saab 100% ulatuses tasuta kvooti vaid 10%, kõige efektiivsemad ettevõtted. Teiste, sh Eesti ettevõtete tasuta kvoodi kogus sõltub sellest, kui efektiivsed nad võrreldes esikümnendikuga on,” selgitas keskkonnaministeeriumi erialadiplomaat Jörgen Talkop.
Et süsteem tõesti toimiks ning tööstusfirmad ka tegelikkuses vähem saastama hakkaks, väheneb tööstustele tasuta antava kvoodi hulk ajas. Kui tootmise efektiivsust ei suurendata, siis võib teatud aja möödudes tasuta kvoodist puudu jääda ning puudujääv kogus tuleb turult juurde osta.
Praegu pole aga veel päris selge, kuidas täpselt tasuta kvooti jaotama hakatakse - see pannakse paika rakendusaktidega, mille üle algavad arutelud tuleval aastal. Kuna Eesti eesistumine on selleks ajaks läbi, ei tule meil neid kõnelusi enam juhtida.
Põlevkivielekter võib kallimaks minna
Kallim saastekvoot mõjutab mõnda sektorit teistest rohkem. Kui enamik tööstusfirmasid saab ELilt vähemalt osa heitmekvooti tasuta, siis elektritootjad peavad heitkoguseid turult ostma. Kui kvoodi hind ülespoole liigub, nagu loodavad Eesti ja teised riigid, võib see tähendada ka elektrile tugevat hinnatõusu.
“Fossiilsetest kütustest elektri tootmisele tasuta kvoote ei eraldataja uue kokkuleppe alusel on kava erinevate meetmete kaudu tõsta süsinikdioksiidi hinda. See avaldab olulist mõju Eesti Energiale, kes toodab põlevkivist elektrit,” ütles VKG tehniline direktor Meelis Eldermann. VKG-le on Eesti Energia otsene konkurent.
Riigifirma ise nii pessimistlik pole. “Veel on vara hinnata selle kokkuleppe mõju süsinikdioksiidi hinnale pikemas perioodis ja selle kaudu elektri tootmisele,” ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk.
Nimelt sõltub kvoodi hind turul tema sõnul olulisel määral uute taastuvenergia arenduste turuletoomisest ehk nõudlusest kvoodi järele ning ühtlasi ka ELi kehtestatavast energiatõhususe eesmärgist 2030. aastaks ehk energiatarbimisest.
“Läbirääkimised taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide teemal aga alles käivad,” ütles Kuusk.
Põlevkiviõli tootmiseks võivad tasuta kvooti taotleda nii Eesti Energia kui ka VKG ja mõlemad firmad on rahul. Kuuse sõnul on põlevkiviõli tootmisele tasuta kvoodi eraldamine ülioluline, et tagada selle valdkonna konkurentsivõime.
“Kuna vedelkütuste äri toimub globaalselt ja paljudes selles osalevates riikides ei ole süsinikdioksiidi emissiooni maksustatud, siis kavatseb EL ka pärast 2020. aastat nn süsinikulekke ohuga sektoritele tasuta kvoote eraldada,” rääkis Kuusk.
Iseenesest ei tasu enne õhtut hõisata, kuna see, millised sektorid süsinikulekke ohuga sektorite nimekirja kuuluma hakkavad, pole veel täiesti kindlalt paigas, kuid Kuuse sõnul on väga tõenäoline, et see hõlmab ka põlevkiviõlitööstust.
Eldermann kiitis kasvuhoonegaasi kauplemissüsteemi -see tagab tema sõnul, et kvoodi hinna paneb paika ikkagi turg, mitte mõne ametniku suva.
“Kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemil on kindel mõju eksporditavatele kaupadele ja seda eriti väljapoole ELi, sest see on üks teguritest konkurentsivõimelise omahinna säilitamiseks,” ütles ta.
Siseturul on aga elektri- ja soojatootjatel süsinikdioksiidi hinnakomponendi tõttu raske konkureerida taastuvenergiafirmadega, eriti kui arvesse võtta, et riik doteerib rohefirmasid taastuvenergia tasude kaudu.
Äripäev
1.12.2017