Seadmete sisse-välja plaksutamine ei tasu ära
Eestis on korduvalt otsitud võimalusi suurte elektritarbijate abil vähendada nõudlust selle tipus, kuid edutult. Küsimus on Kunda Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul peamiselt hinnas.
"Seni ei ole see majanduslikult mõttekas olnud, sest oma tootmise pidurdamisest ja suurte seadmete sisse-välja plaksutamise eest ei ole turg nõus piisavalt maksma," ütles Einstein.
Kunda 48miljonise aastakäibega tsemenditööstuses on elekter kõige suurem kulurida, sellele kulus 2018. aastal 5,8 miljonit eurot. Einstein ütleb, et nende hinnangul on kõige järjekindlamalt teenust arendanud Virtuaalne Elektrijaam ja nendega on koostööd alustanud ka Kunda Nordic. "Eks paistab, mis sellest välja tuleb."
Suurtarbijale on Einsteini sõnul kasulikum ise arendada targemat juhtimissüsteemi, mis võtab arvesse elektri turuhinda – aitab tipud maha lõigata ja rohkem odavamat energiat kasutada. "Tootmises suuremjagu seadmetega nii kahjuks teha ei saa, kuna see on keerukam kompleks, mis on seotud tootmisprogrammi, materjalivoogude, inimeste ja kõige muuga," tõdes ta.
Selleks, et suurtarbija saaks masinate allakoormamise või tootmisaja nihutamise eest lisaks odavamale elektri hinnale ka mingit motiveerivat tasu, peab tarbimise kahandamisest saadavat võimekust olema võimalik ka kellelegi kolmandale, näiteks võrguhalduritele müüa.
Tarbimine läheb hinda pärast põlevkivikatelde sulgemist
Praegu ostab põhivõrguhaldur Elering tarbimist suunavaid teenuseid sisse miljoni euro eest, kuid pärast Eesti Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimist võib see järsult tõusta. Eleringi digitaliseerimise valdkonna arendusjuht Georg Rute ütles, et tõenäoliselt 30 miljoni euro eest.
Mure "lapsekingades" tarbimisjuhtimise pärast oli ka üks põhjustest, miks Elering paari nädala eest koostööleppe suurte ELi liikmesriikide võrguhalduritega sõlmis, et hakata tarbimisandmeid jagama selliseid teenuseid pakkuvatele ettevõtetele. Üks eesmärke on tuua selliseid ettevõtteid ka rohkem Eestisse.
Einsteini sõnul on mõistetav, et Eleringil on vaja piiriülest koostööd selleks, et tarbimiskindlust tagada. "Kas nüüd väljastpoolt kohe keegi Eestisse ruttab tarbimisjuhtimise teenust pakkuma, seda ma väga ei usu, sest meie turg on väike. Ma kujutan ette, et selline teenus võib hinda minna, kui ükskord Narva põlevkivikatlad CO2 pärast seisma pannakse, siis on iga kilovatt kulla hinnaga arvel," lõpetas ta.
Kuula ka Äripäeva Raadio saadet "Energiatund", kus siinsed tööstusettevõtte rääkisid, kuidas nemad energiakulusid kärbivad.
Äripäev.ee
9.12.2019