Veeuuringud
Kehtivaid keskkonnanõudeid järgides oleme me pidevalt vähendanud oma tegevuse mõju looduslikele veevarudele. Kohalike pinnaveekogude ja põhjaveeressursside kahjustamine peab olema välistatud. Vee seisundi pidevaks hindamiseks oleme aastaid teinud koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskusega.
Kuigi 2020. aasta tõi ASi Kunda Nordic Tsement jaoks kaasa suuri muudatusi - ettevõtte nõukogu otsusel lõpetati klinkritootmine Kundas, otsustasime jätkata Toolse ja Kunda jõe keskkonnaseiret Kunda piirkonnas täies mahus.
Kunda linna piires võetakse veeproove kuues kohas. Koos karjääride ja Toolse jõega on proovivõtukohti kokku aga neliteist. Toolse jõel mõõdetakse vooluhulka kord aastas – oktoobris. Ubja ja Aru-Lõuna karjääris kontrollitakse väljapumbatava vee kvaliteeti. Sadevee seiret tehakse tsemenditehase muda-õlipüüdjas, savikarjääris ja tööstusprügilas.
Seire käigus kogutavad andmed võimaldavad meil tagada oma tootmistegevuse vastavuse vee erikasutuslubades ja keskkonnakompleksloas toodud tingimustele ning hinnata ettevõtte tegevuse mõju pinnaveevarudele. Aruandeaasta seiretulemustest selgus, et piirväärtuste ületamisi 2020. aastal ei esinenud.
Kunda jõe seisund
Kunda jõe valgala suurus on 539,9 km2. Jõe ökoloogilise seisundi klass määratakse järgmiste kvaliteedinäitajate põhjal: biokeemiline hapnikutarve, ammooniumi-ja üldfosforisisaldus ning pH väärtus. Biokeemilise hapnikutarbe poolest hinnati jõevee kvaliteet eri proovivõtupunktides klassi „hea“ või „kesine“. Kolme viimase näitaja poolest kuulub Kunda jõgi klassi „väga hea“. Seiretulemustest selgub, et muda-õlipüüdjast jõkke jõudev sadevesi ei mõjuta analüüsitud näitajate osas jõevee kvaliteeti. Võrreldes varasemate seiretega on üldlämmastiku sisalduse näitajad muutunud klassist „hea“ 2017. aastal ja 2018. aastal klassi „kesine “. Lisaks meie ettevõtte keskkonnalubade raames tehtavale seirele tehakse üleriigilist pinnaveekogude hüdrokeemilist seiret. Riikliku jõgede hüdrokeemilise seire tulemuste alusel hinnati 2019. aastal Kunda jõge suudmes füüsikaliskeemiliste kvaliteedinäitajate koondmäärangu alusel klassi „väga hea“.
Toolse jõe seisund
Toolse jõe valgala pindala on 84,3 km2. Hinnanguliselt pärineb hetkel 60% jõe veest Kunda Nordic Tsemendi karjääridest. Hinnates vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi, võib Toolse jõe seisundit liigitada klassi „väga hea“ üldfosfori ja pH näitajate poolest nii enne kui ka pärast lubjakivikarjääri väljalasku. Ammooniumi sisaldus pärast väljalasku oli samuti klassist „väga hea“. Biokeemiline hapnikutarve on erinevatel aastatel olnud klassis „väga hea“ või „hea“. Üldlämmastiku sisalduse järgi oli enne Aru- Lõuna karjääri väljalasku veekvaliteet klassis „kesine“ ja peale väljalasku klassis „hea“. Toolse jõe puhul ei ole viimastel aastatel riiklikku seiret teostatud.
Üldlämmastiku näitaja jões on pärast Aru-Lõuna karjääri väljalasku madalam sarnaselt varasematele seiretulemustele. Üldlämmastiku sisaldus väljalasu vees on madalam kui Toolse jõe igas proovivõtupunktis samal päeval võetud proovides. Seega karjääri väljalask alandab Toolse jões lämmastikusisaldust.
2020. aastal olulise muudatusena ei juhita alates teisest kvartalist enam Toolse jõkke Ubja karjääri vett, mille tulemusena mõõdeti jões ka väikseim vooluhulk – 262 l/s.
Kokkuvõttes kinnitavad seiretulemused, et Kunda Nordic Tsemendi tootmistegevuse mõju Kunda ja Toolse jõgede keskkonnaseisundile on väike –protsessid meie tootmistegevuses jõevee kvaliteeti oluliselt ei muuda.
