Selleks et tagada meie ettevõtte kaevandusaladel – Aru-Lõuna lubjakivikarjääris, Mereäärse savikarjääris ja Ubja põlevkivikarjääris – elurikkuse suurenemiseks häid tingimusi, oleme juba aastast 2016 teinud  koostööd loodushuvilisi koondavate organisatsioonide ja teadusasutustega, nagu BirdLife International ja Eesti Ornitoloogiaühing, OÜ Rewild, Eesti Maaülikool ning Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Koostöös ekspertidega on 2021. aasta lõpus valmimas karjääride elurikkuse täiendatud kava, s.o pikaajalised plaanid mille eesmärgiks on tagada väärtuslike koosluste säilimine ja arendamine nii kaevandamise käigus kui ka karjääride korrastamise järgselt. Kavade koostamisel arvestatakse kaevandamise ning korrastamise plaane ning HeidelbergCement Groupi elurikkuse kavade koostamise juhiseid. Praeguseks on karjäärides läbi viidud eraldi liikide inventuure, sh imetajate ja nende elupaikade uuring ning hinnatud taimestiku, linnustiku, kiilide ja kahepaiksete ning kalade arvukust. 2020. aastal olid fookuses kimalased ja suured päevaliblikad.  Uuringu viisid läbi  Eesti Maaülikooli teadlased professor Eve Veromanni juhendamisel ning selle seni avaldamata kokkuvõttega saate tutvuda allpool.

Kimalased ja suured päevaliblikad ettevõtte karjäärides

Kimalaste uuringuga tuvastati uuringualadel kokku 11 liiki kimalasi, sealhulgas üks kägukimalase liik. Kõige tavalisem liik karjäärides on kivikimalane, kellele järgnesid maakimalane ja põldkimalane. Kõik kohatud päriskimalase liigid kuuluvad Eestis looduskaitseseaduse alusel III kaitsekategooriasse, s.t need on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. 

Foto: Ivar Leidus

Suuri päevaliblikaid registreeriti karjäärides kokku 13 liiki, kõige tavalisemad neist olid koerliblikas ja väike-kapsaliblikas.

Foto: Darkone

Liikide arvukus karjääride kaupa

Mereäärne savikarjääri sissesõidutee äärealad on tolmeldajate ja kimalaste poolest arvukaimad, kuna seal kasvab kollast mesikat ja keskmist ristikut. Suuri päevaliblikaid leidus ühtlaselt kogu karjääri territooriumil kuid nende arvukus oli seal väike. Kuigi Kunda Nordic Tsemendi savikarjäär on teiste karjääridega võrreldes pindalalt väikseim, oli kimalaste liigirikkus ja arvukus võrreldes teiste uuringualadega märkimisväärne. 

Aru-Lõuna lubjakivikarjääris oli kimalaste arvukus suurim taimestunud sõelmekuhjadel ning pumpla lähedal oleval nõlval. Kimalasi esines ka raiesmikel. Suurte päevaliblikate arvukus oli karjääris väike - neid esines karjääri lääneosas paikneval karelehelisel ja liigirikkal loopealsel rohumaal. 

Ubja põlevkivikarjääris leidus kimalasi sissesõidutee kraavipervedel, kus ühel pool teed oli õierikas kultuurrohumaa ja teisel pool teed kasvas valge mesikas. Teine liigirikas piirkond oli hiljuti korrastatud ala, kus rohukamar on alles kujunemisjärgus ja rohttaimestki hõre. Samuti sobivad pisinäriliste urgude süsteemid mitmetele kimalastele pesapaikadeks. Suurte päevaliblikate arvukuse vähesuse põhjuseks võib pidada ala lagedat maastikku ning karjääri ümber toimuvat põllumajandustegevust.

Tolmeldajate liigirikkuse hoidmiseks ja suurendamiseks soovitavad teadlased:

• karjääre korrastades kujundada mitmekesine vahelduv maastik, kus leiduks nii õiterohket rohumaad, võsa-metsa kui ka veekogusid; 
• rohumaade rajamisel külvata piirkonnale omaseid õitsvaid niidutaimi. Õietolmust ja nektarist toituvatele putukatele on oluline õitsvate taimede olemasolu varakevadest hilissuveni;  kimalastel sobivate pesapaikade olemasolu ja liblikaröövikutel toidutaimede olemasolu ning häiringute puudumine. 
• Võimalusel soovitatakse säilitada olemasolevaid niiduilmelisi kooslusi.
• Elupaikade säilitamiseks ja kvaliteedi tagamiseks on oluline siduda taastatavad elupaigad rohevõrgustikuga.

Loe lisaks: 

• Imetajate fauna uuring
• Aru-Lõuna karjäär sobib püttide elupaigaks